(06)
Õppeprotsess
Õppetöö ettevalmistamine
Peamised sammud õppetöö kavandamisel
Õppetöö kavandamisel pean oluliseks, et koolitus vastaks õppijate vajadustele, oleks eesmärgipärane ning toetaks praktiliste oskuste omandamist. Samuti pean oluliseks, et koolitus oleks kooskõlas rakenduskava, õppekava ja tellija soovidega.
1️⃣ Sihtgrupi vajaduste analüüs
Enne koolituse alustamist viin läbi sihtrühma õppimisvajaduste analüüsi. Selleks kasutan küsitlusi, intervjuusid või varasemate sarnaste koolituste tagasisidet. Näiteks sotsiaalmeediaspetsialiste koolitades uurin nende varasemat kogemust sotsiaalmeedia valdkonnas, et kohandada koolitussisu vastavalt nende vajadustele.
Kasutatavad teemad ja küsimustike näited: Sotsiaalmeedia alused, Emailiturundus, Digipädevus ja AI.
Tellimuskoolituste puhul kaardistan sihtrühma koos tellijaga — kas e-kirja või telefonivestluse teel.
2️⃣ Õppekava ja koolitusprogrammi koostamine
Koolitusprogrammi koostamisel lähtun õppekava nõuetest ning valdkonna arengusuundadest ja uuendustest. Olen loonud mitmeid koolitusi, mille sisu ja õpiväljundid põhinevad sihtrühma vajadustel, sh OSKA raportitest lähtuvatel prognoosidel. Mõned näited:
“Tehisintellekti (AI) praktiline rakendamine e-ettevõtluses“, “ChatGPT ja teiste AI tööriistade rakendamine kontoritöös” ja “Andmekaitsealase teabe haldamine ja IKT võimaluste rakendamine kontoritöötajatele“,
Tallinna Majanduskoolis on iga aine puhul kohustuslik koostada töökava, mis vastab rakenduskava nõuetele. Seetõttu lisan oma peamiste ainete näitlikustamiseks ka valiku õppekavade näiteid:
“Veebilehtede haldamine ja kujundamine“, “Pilveteenused ja AI tehnoloogiad “, “Internetiturundus“, “Infootsingud ja allikad“, “Digitööriistad turundajale“.
3️⃣ Õpiväljundite seadmine ja õppematerjalide ettevalmistamine
Koolitusele sean selged õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid ning valmistan ette digitaalsed ja interaktiivsed õppematerjalid. Kasutan kaasaegseid tööriistu nagu Prezi, Canva, Beautiful.ai, Google Slides, et luua visuaalselt atraktiivseid ning õppijaid kaasavaid slaide ja esitlusi.
Skaleeritavus on teadliku koolitaja töös võtmeküsimus — skaleerin oma aineid vastavalt vajadusele. Täiesti uut ainet õpetades loon materjalid nullist, kuid juba varasemate ainete puhul kohandan olemasolevaid materjalide malle ja slaide, lähtudes sihtrühma vajadustest ja õpiväljunditest.
Materjalide kohandamisel arvestan nii sisu kui ka õppemeetodite sobivust sihtrühmale. Näiteks õppijate erinevad digioskused ja eelnev kogemus mõjutavad otsust, kas kasutada praktilisi harjutusi, rühmatöid või loenguvorme. Selline lähenemine aitab hoida koolitused ajakohased ja sihtrühmale asjakohased, võimaldades samal ajal säästa aega ja säilitada kvaliteedi järjepidevus.
Õppetöö läbiviimine
Õppetöö läbiviimise meelespea
Õppetöö läbiviimisel pean oluliseks toetava ja kaasava õpikeskkonna loomist, mis soodustab praktiliste oskuste omandamist.
1️⃣ Õppeprotsessi eesmärkide ja töökava selgitamine
Koolituse alguses tutvustan õppijatele koolituse eesmärke, õpiväljundeid ja töökava, et neil oleks selge arusaam, mida koolituselt oodata ning millised õpitulemused on seatud.
Samuti pean oluliseks rühmareeglite kokkuleppimist — need aitavad luua toetava, struktureeritud ja turvalise õpikeskkonna. Reeglid on olulised nii veebikoolitustel kui ka auditooriumis ja seda sõltumata koolituse pikkusest.
Tüüpilised reeglid, mida koolituse alguses tutvustan:
Sinatame kõiki osalejaid, et luua vahetum ja sõbralikum õhkkond.
Küsimusi saab esitada käetõstmisega — ka veebis, kus selleks on vastav funktsioon.
Ole aktiivne ja osale aruteludes — parimad kogemused sünnivad koostööst.
Suhtume üksteisesse lugupidavalt ja tähelepanelikult, et tagada mugav ja toetav õpikeskkond kõigile.
Selgelt sõnastatud reeglid koolituse alguses aitavad luua turvalise õhkkonna, kus õppijad tunnevad end kaasatuna ja olulisena. Olen täheldanud, et reeglite kokkuleppimine aitab vähendada segajaid, suurendada osalusaktiivsust ning soodustab sisukaid arutelusid — see kõik toetab paremate õpitulemuste saavutamist.
2️⃣ Kaasavate meetodite kasutamine
Koolitustel rakendan aktiivõppe meetodeid, mis toetavad osalejate kaasamist ja praktilist õppimist. Teema sissejuhatuseks kasutan sageli rühmatöid, praktilisi harjutusi või probleemülesandeid, millele järgneb arutelu. Selline lähenemine aitab mul mõista nii grupi üldist taset kui ka õppijate individuaalseid ootusi.
Kui koolituse maht on väiksem, kasutan kaasaegseid digitaalseid tööriistu nagu Mentimeter, Padlet, Slido, Canva Quiz või Tally.io, et õppijad saaksid jagada oma varasemaid kogemusi ja koolituse ootusi. Veebiplatvormidel (nt Zoom või Google Meet) rakendan süsteemisiseseid küsitlusi ning vajadusel ka lihtsamaid võtteid – näiteks küsimusele vastamine reaktsiooninuppude kaudu.
Tellimuskoolitustel – nii sise- kui ka avalikel koolitustel – alustan peale enda tutvustamist sageli tutvumisringiga, eriti juhul, kui rühma suurus on 15–20 osalejat. Suuremate auditooriumite puhul kasutan interaktiivseid meetodeid, näiteks Mentimeteri või Slido keskkonna küsitlusi või lihtsaid sotsiomeetrilisi ülesandeid („Tõsta käsi, kui…“).
Tutvumisringi käigus esitan osalejatele kolm küsimust:
Mis on sinu nimi?
Milline on sinu eelnev kokkupuude või taust antud teemaga?
Millised on sinu ootused tänasele koolitusele?
See meetod aitab mul paremini mõista õppijate taset ja ootusi, võimaldades kohandada koolitust vastavalt sihtrühma vajadustele. Samal ajal loob see avatud ja toetava õhkkonna, mis soodustab aktiivset osalemist ja arutelusid kogu koolituse vältel.
3️⃣ Õppijate toetamine ja tagasiside andmine
Õppijate individuaalse arengu toetamine on minu jaoks oluline osa õppeprotsessist. Annan õppijatele jooksvalt tagasisidet nii palju kui võimalik, et nad saaksid oma õpitulemusi parandada ja uusi teadmisi kohe rakendada.
Kuna minu koolitusgruppide suurus on sageli 30–45 osalejat, ei ole personaalse tagasiside andmine alati kõigile võimalik. Seetõttu annan üldist tagasisidet vahetööde ja kursuse lõpus – arutame koos, millised olid peamised komistuskohad ning millised teemad õnnestusid hästi. Selline lähenemine aitab õppijatel mõtestada oma arengut ja teha järeldusi edasiseks õppimiseks.
Õppetöö analüüs ja hindamine
Reflekteerimine
Olen saanud tagasisidet oma koolitustele kogu oma õpetamisteekonna vältel.
1️⃣ Tagasiside kogumine
Esimestel aastatel, kui Tallinna Majanduskool kasutas õppeinfosüsteemi ÕIS, oli tagasiside andmine õpilastel kohustuslik ehk õppijad ei saanud hinnet enne näha, kui olid kursusele hinnangu andnud. Selline süsteem tagas kiire ja sisuka tagasiside, kuna õppijad jagasid oma muljeid kohe pärast kursuse lõppu.
Viimastel aastatel on kool läinud üle uuele õppeinfosüsteemile Tahvel, kus tagasisidet kogutakse harvem. Minu hinnangul ei toeta see süsteem õppijate sisulist tagasisidet, kuna aja möödudes ununevad detailid ja väheneb ka motivatsioon vastamiseks. Samas on vahetud muljed ja värsked kogemused tagasiside täpsuse seisukohalt väga olulised.
Seetõttu olen võtnud kasutusele enda loodud küsitlused, mille jagan kohe pärast aine lõppu. Nii saan õppijate tagasiside kiiresti ja sisukalt kätte ning saan seda koolituste täiustamisel kohe arvesse võtta. Tehniliselt olen leidnud, et Tally.so on väga mugav tööriis, sest see on tasuta, võimaldab kiiresti luua kohandatud küsimustikke ja on kasutajasõbralik.
Pärast igat koolitust kogun struktureeritud tagasisidet, kasutades Google Forms’i, Tally.so, Mentimeterit või vajadusel ka suulist tagasisideringi. Valin meetodi sõltuvalt koolituse formaadist ja ajalisest raamistikust. Tagasiside hõlmab koolituse sisu, kasutatud meetodeid ja koolitaja tööd ning aitab mul mõista, mis toimis ja mida saaks parandada.
2️⃣ Kaasavate meetodite kasutamine
Õpiväljundite saavutamist hindan peamiselt praktiliste ülesannete, rühmatööde esitluste ja testide kaudu. Hindamismeetodid on alati seotud aine sisuga ja seatud õpiväljunditega.
Näiteks aine Digirakendused turundajale puhul hindan õppijate võimet iseseisvalt mõista ja rakendada konkreetseid programme. Aines Veebilehtede haldamine ja kujundamine on õpiväljundiks toimiva veebilehe loomine — töö valmimist ja vastavust hindan kindlate kriteeriumite alusel, mis on osalejatele esitatud slaididel ja tutvustatud kursuse alguses.
3️⃣ Koolituse täiustamine
Lähtudes õppijate tagasisidest ja õpitulemustest, analüüsin igakordselt koolituse tugevusi ja parenduskohti ning teen vastavalt vajadusele muudatusi koolitusprogrammis.
Näiteks olen saanud korduvalt tagasisidet, et aine Pilvetehnoloogia (praegu Digirakendused turundajale) on olnud liiga mahukas ja tempokas. Olen ainekava mahtu igal aastal järk-järgult vähendanud. Sel aastal aga tuli tagasiside, et kursus võiks olla mahukam — see näitab, et õige tasakaalu leidmine on pidev ja dünaamiline protsess.
Sarnast tagasisidet olen saanud ka aine Veebilehtede haldamine ja kujundamine kohta — kursuse keerukust on tajutud liigsena. Sellele reageerides olen igal aastal kursuse sisu lihtsustanud ning tempot aeglustanud, samal ajal jälgides, et olulised õpiväljundid saaksid saavutatud.
Oma õpetamise algusaastatel, tehnilise taustaga inimesena, ei osanud ma alati arvestada sellega, et õppijate digioskused võivad olla märgatavalt madalamad. Soov jagada kogu oma teadmistepagasit tõi kaasa liiga kiire tempo ja mahuka sisu. Olen ajapikku mõistnud, et liigne info võib õppijat üle koormata ning vähendada praktilist rakendatavust. Seetõttu olen viimastel aastatel teadlikult keskendunud sisu fokusseerimisele ja ajastuse tasakaalustamisele, et õppija saaks keskenduda olulisimale.
Pidev kohandamine, katsetamine ja refleksioon on aidanud mul õppeprotsessi optimeerida. Olen veendunud, et õppijate tagasisidele reageerimine on eduka koolituse lahutamatu osa.
Koolitajana usun, et meistriks ei sünnita — meistriks kasvatakse.