Kui lugeda viimase kümnendi mõjukamaid täiskasvanute õppimise, õppedisaini ja koolitamise raamatuid, joonistub välja üllatavalt selge pilt. Kuigi autorid lähenevad teemale erinevatest vaatenurkadest, jõuavad nad sisuliselt samade järeldusteni: õppimine ei toimu teadmiste edastamise kaudu, vaid õppija aktiivse tegevuse, harjutamise ja kogemuse kaudu.
Make It Stick – teadmiste kinnistumise teadus
Raamat Make It Stick (Brown, Roediger, McDaniel) põhineb kognitiivteadusel ja lükkab ümber mitmed levinud õppimismüüdid. Autorid näitavad, et õppijad hindavad sageli kõrgelt meetodeid, mis tunduvad mugavad, kaid annavad kehvi tulemusi. Näiteks materjali korduv lugemine või videote vaatamine tekitab tuttavlikkuse tunde, kuid ei taga teadmiste kinnistumist.
Selle asemel soovitatakse kasutada:
- teadmiste meenutamist (retrieval practice)
- hajutatud õppimist (spacing)
- erinevate teemade vahelduvat harjutamist (interleaving)
Õppimine peab olema pingutust nõudev, sest just see aitab teadmisi pikaajaliselt säilitada.
Design for How People Learn – õppedisaini loogika
Julie Dirkseni raamat keskendub küsimusele, kuidas õppimist üldse disainida. Autor rõhutab, et õppijad ei vaja rohkem infot, vaid võimalusi midagi teha.
Hea koolitus algab küsimusest:
„Mida peab inimene pärast koolitust suutma teha teisiti kui enne?"
Selle põhjal kujundatakse õpitegevused, harjutused ja tagasiside. Dirksen juhib tähelepanu, et täiskasvanud õppijad õpivad kõige paremini siis, kui uus teadmine seostub nende varasema kogemusega ning kui nad saavad õpitut kohe rakendada.
Think Like a Marketer, Train Like an L&D Pro – õppija kaasatus
Raamatus vaatlevad autorid õppimist turunduse vaatenurgast. Nad väidavad, et suur osa koolitustest ebaõnnestub mitte sisu kvaliteedi, vaid õppijate vähese kaasatuse tõttu.
Organisatsioonides konkureerib õppimine töötajate tähelepanu pärast samamoodi nagu ettevõtted konkureerivad klientide tähelepanu pärast. Seetõttu tuleb:
- õppijaid tundma õppida
- mõista nende motivatsiooni
- kujundada õppimiskogemus nii, et inimesed sooviksid selles osaleda
Heast koolitusest ei piisa – õppijad peavad nägema selle väärtust.
Evidence-Informed Learning Design – teaduspõhine lähenemine
Miriam Taylori ja Mirjam Neeleni raamat viib teaduspõhise lähenemise veelgi kaugemale. Autorid analüüsivad sadu õppimisteaduse uuringuid ning näitavad, et paljud populaarsed koolitusmeetodid põhinevad pigem uskumustel kui tõenditel.
Raamatu keskne sõnum: õppedisaini otsused peaksid lähtuma teadusuuringutest, mitte trendidest.
Oluliseks peetakse:
- õppimise eesmärkide selgust
- aktiivset õppimist
- kordamist
- tagasisidet
- õppesiirde teadlikku toetamist töökeskkonnas
The Expertise Economy – õppimine kui konkurentsieelis
Kelly Palmeri ja David Blake'i raamat vaatleb õppimist organisatsioonide konkurentsieelise vaatenurgast. Autorid väidavad, et kiiresti muutuvas maailmas ei saa ettevõtted enam loota üksikutele koolituspäevadele.
Vajalik on pidev õppimine, mis on integreeritud igapäevasesse töösse. Teadmiste omandamisest olulisemaks muutub oskus neid kiiresti rakendada.
Tuleviku organisatsioonides ei ole õppimine eraldi tegevus, vaid osa tööst endast. Samuti rõhutatakse tehnoloogia, andmete ja personaliseeritud õppimise kasvavat rolli.
Ühine järeldus
Kõigi viie raamatu ühine järeldus on lihtne, kuid oluline:
Tõhus õppimine ei tähenda rohkem sisu, rohkem koolitusi ega rohkem infot.
Tõhus õppimine tähendab:
- aktiivset osalemist
- praktilist rakendamist
- regulaarset tagasisidet
- õppimise sidumist päris tööeluga
Hea koolitaja ei ole enam teadmiste edastaja, vaid õppimiskogemuse kujundaja. Ja tulevikus muutub see roll tehisintellekti arengust hoolimata pigem olulisemaks kui vähem oluliseks.