Tehisintellekti areng on pannud paljud inimesed küsima sama küsimust:
„Kas minu töö on kümne aasta pärast veel olemas?"
Kui vaadata viimaste aastate pealkirju, võib jääda mulje, et AI võtab üle peaaegu kõik. Tehisintellekt kirjutab tekste, loob pilte, analüüsib andmeid, koostab aruandeid, tõlgib keeli ja aitab programmeerida.
Kuid tegelikult ei küsi töömaailma eksperdid enam niivõrd, millised ametid kaovad.
Palju olulisem küsimus on:
Millised oskused muutuvad AI ajastul veelgi väärtuslikumaks?
Nii World Economic Forum kui ka OECD jõuavad oma uuringutes sarnasele järeldusele. Tehnoloogiliste oskuste tähtsus kasvab, kuid veelgi enam kasvab nende inimlike oskuste väärtus, mida on keeruline automatiseerida.
Kriitiline mõtlemine
Tehisintellekt suudab anda vastuseid sekunditega.
See ei tähenda, et need vastused on alati õiged.
Generatiivne AI võib eksida, välja mõelda olematuid allikaid, kasutada aegunud infot või esitada veenvalt valeväiteid.
Seetõttu muutub kriitiline mõtlemine olulisemaks kui kunagi varem.
AI ajastul ei ole suurim probleem info puudus.
Probleem on oskus eristada usaldusväärset infot ebausaldusväärsest.
Kriitiliselt mõtlev inimene küsib:
- Kust see info pärineb?
- Millel see väide põhineb?
- Kas sellele leidub tõendeid?
- Kas on olemas alternatiivseid selgitusi?
Just selline mõtlemine aitab vältida olukorda, kus inimene usaldab tehnoloogiat pimesi.
Probleemilahendus
AI oskab lahendada hästi määratletud probleeme.
Päris elu probleemid on aga harva hästi määratletud.
Organisatsioonides tuleb sageli lahendada olukordi, kus:
- eesmärgid on ebaselged;
- osapoolte huvid on vastuolus;
- informatsioon on puudulik;
- lahendusel puudub üks õige vastus.
Sellistes olukordades ei piisa tehnilisest teadmisest.
Vaja on oskust olukorda analüüsida, küsimusi esitada, erinevaid võimalusi kaaluda ja otsuseid teha.
AI võib aidata variante genereerida, kuid probleemi mõtestamine jääb endiselt inimese ülesandeks.
Eetiline otsustamine
Tehisintellekt võib soovitada lahendusi.
Ta ei vastuta nende tagajärgede eest.
Kui algoritm teeb värbamisotsuseid, hindab töötajaid või mõjutab klientide valikuid, tekivad küsimused, millele tehnoloogia üksi vastata ei saa.
Näiteks:
- Kas otsus on õiglane?
- Kas kedagi diskrimineeritakse?
- Kas andmete kasutamine on eetiline?
- Kelle huve otsus teenib?
Need küsimused eeldavad väärtushinnanguid.
Ja väärtushinnanguid ei saa delegeerida algoritmile.
Mida rohkem kasutame tehisintellekti, seda olulisemaks muutub inimese vastutus.
Loovus
Sageli väidetakse, et AI on juba loomingulisem kui inimene.
Tegelikkus on keerulisem.
Tehisintellekt oskab kombineerida olemasolevaid ideid väga kiiresti ja väga suures mahus.
Kuid tõeliselt uuenduslikud ideed sünnivad sageli seal, kus kohtuvad kogemused, emotsioonid, intuitsioon ja kontekst.
Loovus ei tähenda ainult millegi uue loomist.
See tähendab ka oskust:
- näha probleemi teise nurga alt;
- ühendada näiliselt seostamatuid ideid;
- märgata võimalusi, mida teised ei näe.
AI võib olla loovuse võimendaja.
Kuid küsimused, mida tasub lahendada, ja ideed, millel on tegelik väärtus, sünnivad endiselt inimeste peas.
Koostöö
Tuleviku töömaailm ei muutu vähem inimlikuks.
Paljuski muutub see hoopis inimlikumaks.
Mida rohkem tehnoloogia võtab üle rutiinseid ülesandeid, seda rohkem sõltub edu koostööst.
Koostöö tähendab:
- usalduse loomist;
- konfliktide lahendamist;
- erinevate vaatenurkade ühendamist;
- ühiste eesmärkide saavutamist.
Need on oskused, mida ei saa automatiseerida.
Ükski algoritm ei loo meeskonnas usaldust.
Ükski juturobot ei asenda täielikult inimestevahelist suhet.
AI ei asenda inimest. AI muudab väärtuslikuks teised oskused.
Ajalooliselt on iga tehnoloogiline revolutsioon muutnud töö sisu.
Sama toimub ka praegu.
Kuid tehnoloogia areng ei ole vähendanud vajadust inimeste järele.
See on muutnud väärtuslikuks teistsugused oskused.
Kui varem hinnati eelkõige teadmiste omamist, siis nüüd muutuvad oluliseks oskused, mis aitavad teadmisi kasutada.
Tuleviku edukaim inimene ei ole see, kes oskab AI-d vältida.
Samuti ei ole see inimene, kes laseb AI-l enda eest mõelda.
Kõige edukam on inimene, kes oskab kasutada tehisintellekti tööriistana ning lisada sinna juurde selle, mida masin ei suuda pakkuda:
kriitilist mõtlemist, probleemilahendust, eetilist otsustamist, loovust ja koostööd.
Just need oskused võivad osutuda AI ajastul kõige väärtuslikumaks konkurentsieeliseks.